Tänane hommik leidis mind käpakil laua alt, kesk juhtmepundart. Põhjuseks ei ole ülemäärane alkokogus või veidrad magamisharjumused. Puhtal kujul töine tegevus, õigemini töist tegevust tagav tegevus. Avalikud asutused on sellised imedemaad, kus töötaja mitte ainult ei pea missioonitundest (palganumbrist ei taha rääkida, natuke valus teema) tööliigutusi tegema, vaid peab vajadusel olema ka toru-, turva-, arvuti-, ja mingi kamaluu täis mehi veel. Sootunnused ei oma mingit tähtsust, ka mitte see, et tidriklapsel lühike seelik seljas, savi kui vaja haaran torutangid hammaste vahele ja sukeldun probleemi lahendama. Tänane probleem on sama vana kui internetiühendus avalikes majades. Arvuti, see kuradima sindrinahk näitab mulle disboot errorit. Pole midagi pärast paari krõbedamat sõna alustan operatsiooniga, vaheta arvuti välja, ehk surm surma vastu. Noh ja nii ongi, et torutangidega, muud mul pole - kokkuhoid ikkagi, üritan meeleheitlikult lahti pusida mingeid kruvikesi.

Kas tõesti on palju tahetud, et asutuses, kus kogu töö tegemise alus, algus ja ots, issanda valgus ja jumala õnnistus seisneb letiarvutite toimimes oleksid masinad, mis tegelikult ka töötaks. Ise küsin ise vastan, ilmselgelt on seda palju tahetud, ja seni kuni arvutite riigihankeid korraldatakse arvutite surnuaedades.

PS. Pildi allikas Internet

Pildi allikas: Internet

Sõda on inikonna hügieeni vahend, ok ma olen sada kraadi nõus selle väitega. Globaalselt mõeldes on katastroofe, sõdu, õnnetusi vaja, sest ilma nendeta oleks me kehvemas seisus kui nendega. Üleüldine nälg juba ammu ilmselt. Inimrass lihtsalt paljuneb koletu kiirusega ja oma järjest kasvavate vajadustega on kui

vähirakkud maakera pinnal (võrdlus näptaud raamatus "Viha" Denis Marquet). Laiemas plaanis on see vajalik ja isegi hea, selleks, et elada saaksid paljud tuleb ohverdada mõned või kuidas see kõlaski samas üksikindiviidi tasandil on tegemist üüratu tragöödiaga. Ja seda ei leevenda jutt, et surm oli üldsuse hüvanguks. Samamoodi on ka isikuandmete kaitsega. Igal juhul on minu jaoks paralleel üpris sirge ja selge. Üldjuhul lekitades neid ei juhtugi ju midagi, sest enamik inimesi on ausad (loodetavasti) ja nad ei mõtle esimese asjana kuidas s.....a keerata, kuid teisalt on käputäis neid teisi, kes juurdepääsu omades võivad väga palju haiget ja halba teha. Ja ütle siis ohvriks langenule, et pole hullu, seda juhtub nii harva. Nagu ei tööta, või, mis. See on see kui mõni näeb ainult laiemat pilti aga lähedale ei näe, mitte, et ma arvaks, et teistpidi on parem. Igal juhul olen ma ka edaspidi nõus nugade peale minema, kui mõni konkreetne isik arvab, et asutuse siseeeskirjad võiksid olla ülemuslikumad vabariigis kehtestatutest.