Paid tüdrukud äris edu ei saavuta

Kogu jutt selle ümber mida teevad naised valesti, et karjääriredelil turnimine nii edukas pole, kui eeldada võiks. Noh eks see loomulikult ole natuke feministlik lähenemine, ja neile, kellel see sõna punnid tekkima ja juuksed püsti tõusma paneb kohe kindlasti keelatud. Aga naistele, kel tööelu olemas ja kes miskit saavutada tahavad lausa kohustuslikuks lektüüriks. Palju on räägitud klaaslaest ja eks see patriarhaalses maailmas eksisteerib ka kuigivõrd, kuid veel olulisem on see, et naised klaaslaele ise tsementi peale kipuvad kuhjama. Selle vastu rida soovitusi raamatust, muide raamat ongi punktide kaupa, ehk siis lahatud on vigu, mida naised teevad oma tööelus.

1. töörabamine

2. teiste eest töö ära tegemine

3. vahetpidamata töötamine

4. firma rahaga koonerdamine

5. ootamine, et teile pakutakse seda, mida teie tahate

. sidemete mittekasutamine

7. enne otsuste langetamist, teist earvamuse küsimine

8. ülemäära isikliku info jagamine

9. liigne hirm teisi solvata

10. oma kontori koduselt kaunistamine

11.teiste toitmine

12. töö eraelust ettepoole tõstmine

13. oma ametiposti alavääristamine

14. sobimatu jumestus ja meik

15. jalgade istumise alla kerimine

16. avalikult mukkimine

17. arvamine, et teised teavad teist rohkem

18. sootrumbi väljakäimine

19. nutmine

.............etc.

Ajakirjanduses on palju juttu olnud soolistest stereotüüpidest ja nende taasprodutseerimistest juba lasteaia east alates, see oli, on ja kahjuks vist ka jääb nii, kuid kui endale neid teadvustada, kas siis ei peaks olema lihtsam ise mallile mittevastavalt käituda?

Sillamäe passioon

Kunagi aastaid tagasi sai loetud Hvostovi Lombakat Achilleust, tänu sellele raamatule on teised Hvostovi üllitised lugemist ootavas järjekorras ja tänu sellele raamatule sai ette võetud Sillamäe passioon. Nagu nimigi viitab, siis aus kannatuslugu, seekord mitte küll J.Kristuse oma, vaid Hvostovi enda Kolgata teest läbi Sillamäe ja Sillamäe sees. Natuke nostalgiline neile, kes ise kirjeldet ajas elanud, ja samas informatiivne neile, kes seda mitte pole. Mälukillud segamini arutluskäikudega, mis tehtud nii täiskasvanuna kui toona, selliselt mõnus tervik. Eks ta ole, neile, kes krantsina sündinud, neile ehk avaneb asjas veel juuri ja identiteeti ja rahvuste-rahvaste vahel pendeldamise mõõde, mine sa tea, eks igale oma.

Igati soovitatav ja arvestatav teos.

Õhk riisiterade vahel

Tähelepanelik blogilugeja kindlasti on märganud minu aina süvenevat huvi aasia vastu. Seega ei mingit üllatust kui "Õhk riisiterade vahel: kaheksa aastat Jaapanis" minu kätte sattus. Ma pole suurem asi reisilugude lugeja, ignorant olen muu maailma suhtes, mis muud. Aga raamat oli mõnus, etteantud 7 päeva asemel suutsin selle alla kugistada 2 õhtuga, noh olgem ausad poolpildiraamatu peale just väga palju ei kulu. Kahju, et läbi sai. Oleks veel tahtnud. Mõnusalt kirjutet` Jaapani igapäevaelust ja kohanemisest sellega. Annan endale aru, et minusugune vist sinna ühiskonda ei sobiks, kardetavasti liiga lärmakas ja seega oleks õhk riisiterade vahel täidetud minu kisaga. Jaapanlaste õnneks ega ma vist sinna ei satu ka.

koondamisest masenduseta

Pildi allikas: SIIN
Nüüd see on siis käes, minu elu esimene koondamisteade. Kõigest 10 tööaastat läkski, enne kui ära tuli. Need 10 ei olnud küll paikselt veedetud aga see pole tähtis. Tähtis on see, et jõudsin ikka ära oodata, kas ma olen kurb, tegelikult ei ole, kas ma kahetsen raamatukogust ära tulemist, absoluutselt mitte. Tänu sealt ära tulemisele on kivinenud olek murenenud ja maailm lahti. Elu on nii huvitav praegu. Kõik on muutumises- viimase aastaga kooli lõpp, elukaaslasest lahku kolimine, uus kodu, uus töö ja nüüd jälle potentsiaalselt tulemas olev uus töö.

Ilmselt saan ma ennast distantseerida peamiselt seetõttu, et mul on tagala olemas, minu kallid esivanemad nimelt, kui poleks, ......, mul pole õrna ette kujutustki, mis ma siis teeks. Paanitseks ehk, aga praegu pole vajadust ega tahtmist, hoopis innukalt ootan midagi uut ja vahvat. Ja raudselt tuleb ka. Homme lähen oma elu kolmandale töövestlusele. Ma loodan, et saan, kuid kui keegi on minust parem siis mingu tal hästi. Mingil hetkel tuleb ka minu kord.

Ühe lausega siis, mitte midagi pole katki, kui üks uks sulgub avanevad kuskil uued.

Deemonite välimääraja

Ükski tarkusetera ei voola üle külgede maha. Seega on ilmselt mingil seni teadmata põhjusel äärmiselt oluline tunda ära deemon ja suuta tema põlvnemine paika panna. Ei julge pead anda, et nüüd suudan, aga seis on parem kui enne. Tegelikkus on see, et rahvapärimus on huvitav, eriti veel kui paralleelselt saab võrrelda eri riikide omi, sarnsused on kusjuures täiesti olemas ja nii on ehk mõnigi kord aimata ühiseid juuri ja ühisosa, muidu täiesti erinevatel kultuuridel. Aga ikkagi, deemonid on kõikjal......usu, vaata ja sa leiad nad üles. :D

"Kuritööd" Ferdinand von Schirach

Industriaallumehelbeke armstab krimiasju. Seega pole midagi imestada, et sellise pealkirjaga teos öökapikesele maandus. Ja hea oli, et tegi, hästi inimlikus keeles ja plaanis lahti kirjutatud reaalselt juhtunud lood. Ilma pooli võtmata on autor, muide argielus krimiadvokaat, kelle praksisest lood ka pärit jutustanud lood, mis aitavad mõista osatäitjate motiive ja tegevust.

Politseikroonika kaotab krimilugudes inimliku mõõtme, järgi jäävad statistika. numbrid ja 36 aastane Mati või 42 aastane Valeri, aga raamatutes on liha luudel ja nimedel nägu. Loomulikult ei ole tegemist eesti lugudega, aga see pole tähtis ka, sest elud koosnevad kildudest ja potentsiaalseid kilde on ainult teatav hulk kõvakübaras, kust fortuuna, saatus, sina ise või tont teab mis taevased jõud neid pimesi valivad.

elust, sms laenust ja raamatust

"Mis sul viga on" Ega eriti ei midagi, tänan küsimast lihtsalt kukalt kratsima ajab pangandussfääris töötavate inimeste lollus. Kõik taibukad ja teravad poisid-tüdrukud andke andeks, see ei käi teie kohta.

Suurem osa mõtlevatest inimestest teab või vähemalt on kuulnud, et SMS laen on paha, et asja mitte nii teravatele selgemaks teha siis halvad on kõik kiirlaenud ja pole vahet, millisel tagatisel see väljastatud on. Nüüd tagasi teema juurde, ehk siis kuidas puutuvad kokku kiirlaen ja pangatöötaja aga nii, et alles ükspäev ma nägin kuidas minule teada olev finantssektori töötaja kiirlaenu võttis. Püha püss ja pudulojused, kas pangad ikka üldse ei vali oma töötajaid, samas kui ideeliselt rahamaailmaga tuttav inimene ei hammusta skeemi läbi on seda tavainimestelt ehk palju oodata?

Aga tegelikult tahtsin ma rääkida siiski raamatust. Päris asjalik lugemine oli, hunnik probleemipüstitusi ja seda kõike sellistel teemadel, et tõenäolliselt on aktuaalne veel ka 5 aasta pärast. Aeg-ajalt on vaja selliseid teravamaid kive ka, et ära ei manduks ja kõigele käega ei lööks. Sest kui see juhtub siis ei olegi kellelgi mitte midagi viga, lihtsalt suva on kõigest.