Tõuaretus ja kollektiivmõtlemine.

Siin seal on aegajalt ikka kuulda olnud häälekesi, et miks eestlane ei mässa või oma õigusi ei nõua, kuid jah tegemist on hüüdja häälega teate isegi kus. Ja siin tuleb jälle juttu sellest orjaajast ja muust vahvast kraamist, mis meie eneseteadvuse kihva on keeranud. Mõnes mõttes ma isegi võiksin nõustuda, kuid ainult selle piirini, mis tunnistab teadlikku selektsiooni orjarahva esindajate seas. Mis on loomulikult kõigile arusaadav, sest mõtlev ori (loe alluv) on halb ori ja eriti halb on veel selline eksemplar, kes mitte ainult ei mõtle vaid ka oma mõtteid teoks tahab teha. Seega tuleb need hävitada. Seega tuli need hävitada. Ja seega jäid elama ja olid elujätkamiseks võimelised vaid sobivate omadustega isendid. Kui koerte puhul on välimus ehk olulisem aretuse käigus kui muud omadused siis eestlaste tõuaretuses mängis ilmselt rolli vaid üks ja ainus näitaja - alandlikkus. Tormilline aplaus ja kestvad kiiduavaldused kallid tõuaretajad, teil on see väga hästi välja tulnud.

Ja kui nüüd küsida, mis puutub siia kollektiivmõtlemine siis ehk nii puutubki, et hoolimata sellest kui väga meile ei meeldiks vaadata Hollywoodi toodangu näiteid, kus indiviid viskub ambrasuurile üldsuse kaitseks-me tegelikult ei salli selliseid inimesi enese keskel, ajupestud tõupuhtad loomad nii ei käitu ja seega see on paha, seega on tegemist paha orjaga (loe inimesega) ja seega tuleb sellised hävitada.

Minul poluvernikuna ja suures osas slaavlasena ei ole ilmselt moraalset õigust sellel teemal sõna võtta, aga noh ma tegin seda siiski sest veerandi jagu vähemalt olen ka mina tõuaretuse toodang.

Ja natuke pilti ka, ehk siis osaliselt ajupestud tegelase peaaegu täielikult enda tehtud kõrvakad.