April 19, 2011

"Trollide meri" Nancy Farmer


Üle oi kui pika aja jälle fantasy, mida oli mõnus lugeda ja nii, et enne ikka tuttu minna ei saa, kui värk selge ja tegelased kodus tagasi. Sündmustik toimub ajal, kui paganlus, muistne usk ja ristiusk kõik koos veel eksisteerivad, eks nad teevad seda ka praegu, kuid mitte sellisel tasemel. Maagia ja nõiakunst siiski enamikule igapäevased ei ole. Sisu ümber jutustama ei hakka milleks, eks isegi teate, mis fantasy romaanides on ja kui ei, siis vaevalt, et te teada tahategi. Lohed, nõiad, trollid maagia jne. Autor on usinasti tegelenud põhjamaade pärimuste tudeerimisega ja seda ei saaks öelda, et halvasti. Omamoodi tore on seisukoht, kus põhjala kubiseb paksult trollidest ja see on maagiliste olendite ja maailma kese. Eks see siis otsapidi ka eestlasi puudutaks, polegi me geograafiliselt nii kaugel sellest, kuigi eestlasi ei mainita ja pigem käib jutt ikka viikingite ümber. Samas mingid allikad väidavad, et ka eestlastel on oma roll rüüstajatena sel ajal täita, tont seda teab. Ma ei tea, mis taimi nemad kasutasid, et meelestada oma vaimu lahinguks, ma olen mingit teooriat kärbseseente kohta lugenud, kus enne võitlust söödi neid ja tundes tibakene taime mõju meeltele siis see võib toimida küll. Ehk siis, et kujutad ennast võimsa karulase-hundina ja teisi koledate koletistena kellega peab elu surma peale lahingut pidama. Noh mine võta kinni onju. Oli see siis mingi kahtlane taim või tavaline punane kärbseseen aga see ei kahanda loo väärtust.
Igal juhul mõnus lugemine.

April 17, 2011

M.C. Beatoni kriminullidest

Järjest sai läbi neelatud kaks. Surijateks uimastisõltlane ja laimukirjade läkitaja. Mulle tundub, et ohvri isik pole nende lugude juures üldse mitte määravaks. Seega pole eriti vahet, kes see tüüp oli, kelle aeg vägivaldselt lühemaks tehti. Tähtis on õhustik, külaelu, naised ja šotlased. Sihuke söödava seebi moodi värk, kus peategelase ümber iga osa uus kena näitsik keerlemas, aga õnnetu Hamish Macbeth ikka ei leia ega leia seda õiget, noh seda kummi annab ikka usinasti venitada.
Üldiselt tituleeriks naiste krimkaks, sest uurimine pole väga tähtis, tähtsamad on suhted elavate vahel. Surnu oli on ja jääb taustafiguuriks.

April 7, 2011

"Maailma lihtsaimad ilunipid" Diane Irons

Jällegi üks mannavahu karva raamat. Aga seekordne teos on ikka hoopis tummisem tükk jumalikuks olemise asjast. Olemuselt puhas nõuanderaamat, kusjuures mõned õpetused võivad seal isegi päris asjakohased olla ja samas mõned ka mitte. Soovitus katta oma väljakasvanud juuksejuured sobivas toonis lauvärviga ei kõla just paljulubavalt. Samas mine tea, proovinud pole aga see ehk tingitud pigem minu vastumeelsusest peas kantava pulbri suhtes. Kui keegi katsetab palub allakirjutanu lahkesti temale ka teada anda, et kuidas oli ja kas suurema tuulehoo ajal sai varjuda suurde tolmupilve.Tegelane, olles ise väidetavalt modellindusmaailmas käpp pajatab üpris põhjalikult modellide poolt kasutatavatest ilunippidest, mõningaid palun mitte järgi proovida. Vannipuhastuspulber ei ole hammastele hea, selle peale tuleb isegi minusugune keemia kauge persoon, kes suure vaevaga teab, et H2O ei ole mitte ainult hea ja tervislik vaid lausa enamike dieetide alus. Vannipuhastaja keemilisest valemist ei
tea ma muidugi silpigi, aga laseb oletada, et erinevate asjade emailid ei ole ühesuguse koostisega.
Tegelt julgen soovitada küll, sest see oli asjalikeim selle teemalisi raamatuid, mis pihku sattunud.

April 5, 2011

"Minu võitlused" Barbi Pilvre


Kogumik sõnavõtte, mis varasemalt erinevates kohtades juba ilmavalgust näinud. Tore meeldetuletus, mis suuresti pole oma aktuaalsust kaotanud ka kaasajal. Paraku ei mingit ahhaa effekti ja sellest on kurja moodi kahju. Kahju ka sellest, et osaliselt artiklid nii spetsiifilised - ajakirjandust käsitlevad- ja seega probleemi püstitus minu jaoks arusaamatu.
Käsitletav ajaviitekirjandusena, kui ajalehe materjali nii saab nimetada.
Sõltub inimesest, mina saan.
Autori arvamusavaldused jah, kuid võitlust oli vähevõitu. Ei hammusta, aga pikapeale võib ehk surnuks lutsutada.
Relvadele seltsimehed, siiski, relvadele!

April 4, 2011


Tänane hommik leidis mind käpakil laua alt, kesk juhtmepundart. Põhjuseks ei ole ülemäärane alkokogus või veidrad magamisharjumused. Puhtal kujul töine tegevus, õigemini töist tegevust tagav tegevus. Avalikud asutused on sellised imedemaad, kus töötaja mitte ainult ei pea missioonitundest (palganumbrist ei taha rääkida, natuke valus teema) tööliigutusi tegema, vaid peab vajadusel olema ka toru-, turva-, arvuti-, ja mingi kamaluu täis mehi veel. Sootunnused ei oma mingit tähtsust, ka mitte see, et tidriklapsel lühike seelik seljas, savi kui vaja haaran torutangid hammaste vahele ja sukeldun probleemi lahendama. Tänane probleem on sama vana kui internetiühendus avalikes majades. Arvuti, see kuradima sindrinahk näitab mulle disboot errorit. Pole midagi pärast paari krõbedamat sõna alustan operatsiooniga, vaheta arvuti välja, ehk surm surma vastu. Noh ja nii ongi, et torutangidega, muud mul pole - kokkuhoid ikkagi, üritan meeleheitlikult lahti pusida mingeid kruvikesi.

Kas tõesti on palju tahetud, et asutuses, kus kogu töö tegemise alus, algus ja ots, issanda valgus ja jumala õnnistus seisneb letiarvutite toimimes oleksid masinad, mis tegelikult ka töötaks. Ise küsin ise vastan, ilmselgelt on seda palju tahetud, ja seni kuni arvutite riigihankeid korraldatakse arvutite surnuaedades.


PS. Pildi allikas Internet


  Ülinunnu raamat neile, kes väldivad kokkupuudet negatiivsega. Kõik, mis vähegi halb jääb raamatuski minevikku ja ees on helge sõprust ja a...