September 30, 2011

Pilt pärit
3 päeva Tallinnas ja polegi veel kordagi kapitaalselt ära eksinud, millest võin järeldada, et ma niiiiiiii topograafiline idioot siis ehk ei olegi, nagu ma senini kahtlustanud oled. Aga noh, eks on vara veel hõisata ka, homne päev toob kaasa minu esimese tööpäeva kohas, kus ma pole kunagi viibinud ja ma pean sinna jõudmiseks kasutama erinevaid transpordi vahendeid ja puha. Oh jah. Eks ma püüan vapper olla :P
Jätan aga hoogsasti meelde kõikvõimalikke maa ja mere märke ja muudkui orienteerun. Ma saan aru, et enamiku jaoks, eriti LINNA elanikele on see naeruväärne siplemine, et kuidas ei oska ja kuidas ei saa, aga noh kui pisikesest kõik käe-jala juures olevast Tartust tulla (ma ei taha mõeldagi, mis oleks pea ees päälinna mellu sukelduda mõnest pisikülast, kuskilt piiriäärest), on ikka vahe sees küll. Aga ma juba tean, et see kerge paanika kestab tugevalt nädal-kaks ja siis on ok. Peamised marsruudid peaksid selleks ajaks selged küll olema ja uusi on aega tasapidi avastada. Pealegi on minu jaoks müstiline see, et ma olen lihtsalt tänaval põrganud kokku 2 tuttavaga oma mingitest varasematest elu perioodidest. Kas see tähendab, et kõik kohtuvad lõpuks ikkagi Tallinnas või on see märk sellest, et mul on arutu hulk tuttavaid ja seega loogiline, et neid lihtsalt jagubki igale poole?

September 21, 2011

Jälle kolimisjutud



PS. Pildi allikas
Müstika, ma saan nii Guinessi rekordite raamatusse. Sellel aastal kolm korda kolida. Ausalt okse maitse on juba suus sellest asjasde tassimisest ja kokku-lahku pakkimisest. Kui keegi selle eest palka maksaks võiksin ma juba päris rikas tsikk olla. Aga loodetavasti nüüd hoog raugeb ja saan mõneti paiksemaks ka jääda. Uuest kuust on mu elu küll jagatuna kahe linna vahel, kuid ma ei lase ennast sellest hirmutada. Tundub põnev ja natuke ka kole. Ausalt iiiimetilluke hirm on päälinna ees, aga noh, see on sihuke põnevuse hirm rohkem. Uus linn, uued inimesed, uus suurepärane töö ja loomulikult uued poed, eriti kaltsukad, mida avastama minna. Ah elu on ilus.
Jap mu töötuks olemise aeg saab otsa. Ja back to the library. Ehk ei olegi see nii halb, pealegi nii palju kui ma seda asja uurinud olen tundub uus koduraamatukogu päris innovaatiline asutus olevat. Ideid õnneks mul jagub. Seega saab põnev aeg olema.
Uskuda tuleb, et kõik läheb hästi ja lähebki.

  Ülinunnu raamat neile, kes väldivad kokkupuudet negatiivsega. Kõik, mis vähegi halb jääb raamatuski minevikku ja ees on helge sõprust ja a...