Pilt pärit3 päeva Tallinnas ja polegi veel kordagi kapitaalselt ära eksinud, millest võin järeldada, et ma niiiiiiii topograafiline idioot siis ehk ei olegi, nagu ma senini kahtlustanud oled. Aga noh, eks on vara veel hõisata ka, homne päev toob kaasa minu esimese tööpäeva kohas, kus ma pole kunagi viibinud ja ma pean sinna jõudmiseks kasutama erinevaid transpordi vahendeid ja puha. Oh jah. Eks ma püüan vapper olla :P
Jätan aga hoogsasti meelde kõikvõimalikke maa ja mere märke ja muudkui orienteerun. Ma saan aru, et enamiku jaoks, eriti LINNA elanikele on see naeruväärne siplemine, et kuidas ei oska ja kuidas ei saa, aga noh kui pisikesest kõik käe-jala juures olevast Tartust tulla (ma ei taha mõeldagi, mis oleks pea ees päälinna mellu sukelduda mõnest pisikülast, kuskilt piiriäärest), on ikka vahe sees küll. Aga ma juba tean, et see kerge paanika kestab tugevalt nädal-kaks ja siis on ok. Peamised marsruudid peaksid selleks ajaks selged küll olema ja uusi on aega tasapidi avastada. Pealegi on minu jaoks müstiline see, et ma olen lihtsalt tänaval põrganud kokku 2 tuttavaga oma mingitest varasematest elu perioodidest. Kas see tähendab, et kõik kohtuvad lõpuks ikkagi Tallinnas või on see märk sellest, et mul on arutu hulk tuttavaid ja seega loogiline, et neid lihtsalt jagubki igale poole?
Kui arvestada su tohutut tutvusepagasit ja peaaegu katkematut motoorset rahutust, siis esiteks ei jõua sa Tallinnale planeeritud aja jooksul kõigiga korralikult kokku saadagi ja teiseks on peamised trajektoorid umbkaudu nädalaga selged. A sa võid alati tekitada oma kodus õhtuid, kuhu siis näiteks kuus inimest korraga kutsuda. Kolm korda nädalas näiteks. Siis peaks aastaga välja mängima küll? Vist.
ReplyDeleteTulebki teha, minu vaatamisõhtuid, mis sa kuramus ikka teed kui tuttavaid palju ja päev na lühike.
ReplyDelete