January 17, 2011

"Salajane" Becca Fitzpatrick


Järjekordne traagelniitidega noortekas, tundub, et minu jaoks on sellist tüüpi raamatud samasuguseks lülitanajuvälja meelelahutus nagu paljudele on pisikeseformaadilised sopakad. Mõtlema ei pea aga vajaduse lugemiseks saad rahuldatud.
Peaasi, et kõik on rahul onju. Aga nüüd natukene ikka raamatust ka. See, et tegemist on armastuse inimtüdruklapse ja üleloomuliku issandkuikuum kuti vahel on selge. Ainus, mis on uudne on see, et tegemist on langenud ingliga. See on sihuke vahva nüanss. Kusjuures tüüp on esimene langenud ingel, seega põhipätt, kes jumalale vastu hakkas. Selle asemel, et jätkata kristluse traditsiooni ja need deemoniteks muuta selle asemel on need õnnetukesed aga määratud töllerdama maailmas, aga ilma tiibadetea. Head inglid rebivad pahadel tiivad küljest. Noh jah .....
Muidu ei olnudki asi nii hull, aga lõpp vot lõpp oli küll kahtlane, siis selgub, et issandkuinunnu kutt tahab tegelikult tüdruklast hoopis tappa, aga ei suuda ja siis mingi valemi järgi saab temast tütarlapse kaitseingel, kes ei eksisteeri astraal- või mõne muu taolise kehana vaid ikka lihast ja luust issandkuinunnu poisina.
Ei soovita, päriselt ka, kui aega on vaja tappa on ka paremaid mooduseid kui see.

No comments:

Post a Comment

 

Blogger templates | Backgroundfairy