Kuidas muinasjutud elus õnnetult lõpevad.

Millised on need isikuomadused, mis on vajalikud selleks, et elus HÄSTI hakkama saada! Arrogantsus ümbritseva suhtes, empaatiavõime puudus, ülbus enesekesksus jne.
Ärge nüüd kohe häält tõstke, see on utreeritud nimekiri, mis pealegi poolik ja lubab erisusi. Millised on need isikuomadused, mida me ideaalis hindame?
Empaatiavõime, headus, lahkus, teistega arvestamine und so weiter und so weiter...
Niih ja nüüd kerge mõtlemishetk, kas on vastuolu olemas. Ehk siis see kuhu ma oma jutuga tegelikult jõuda tahtsin, kui elus läbi löömiseks on vaja ühte aga meie õpetame lastele teist, kas see ikka on mõistlik käitmine. Pean silmas näiteks kasvõi muinasjutte, kus head tegelast kroonib lõpuks läbi raskuste ikkagi edu ja paha saab oma palga. Õpetavad jutukesed, mis ideaalis peaks meid juhendama kuidas me peaksime käituma, kuid mis tegelikkuses on suisa peapeale pööratud, sest ullikesest Ivanist, kes kõigile head teeb ja enese tahte alla surub ei saa kunagi kuningapoega. Ta jääbki ullikeseks teistele lükata-tõmmata.
Samas tuleb tõdeda, et me (võibolla siiski) ei taha elada maailmas, kus tuhkatriinu jääbki nühkima potte ja panne, samas kui kuri võõrasema ballil ringi keerutab ja kuningapojaga koketeerib. Mulle meeldiks elada heas muinasjutus aga selleks, et nii mina kui teised õnnelikult seitsme maa ja mere taga elada saaksid peaks ka reaalses elus hindama hakkama seda, et ongi hea ja ongi hästi kui inimesed on teineteise vastu kenad ja mitte kiitma laia lõuaga seda, et mõni kohe oskab elada.