See nädal oli tsirkusenädal. Terve mainitud ajaperioodi vältel võis aknast hea või ka halva tahtmise juures näha tsirkusetelki. Mulle ei meeldi tsirkus. Päriselt kohe ei meeldi. Isegi ei tea miks või, kust see asi algas, kuid pole seal miskit vahvat ja klounidega assotseeruvad pigem II sordi õudukad kui midagi naljakat ja vahvat. Ei hakka mainima, et loomadest tsirkuses ei taha kohe rääkidagi, vot just neist tahangi, sest erinevalt tsirkusest, loomad mulle meeldivad. Kohe väga meeldivad. Seega need kaks koos pole just parim valik. Seda enam oli mul hea meel näha pühapäeva hommikul ca viit kergelt külmunut tütarlast (äkki oli mõni poiss ka, aga sugu polegi antud kontekstis oluline) plakatitega teemal TSIRKUS JA LOOMAD EI KÄI KOKKU.
Ei käi jah. Ühest küljest on ikka meeldiv kohata inimesi, kellega on maailmavaateline sarnasus eos olemas, kuid teisalt on mul hea meel ka selle üle, et eestlaste hulgas ikka leidub neid, kes on nõus oma meelsust ka plakatiga kinnitama. Ja seda kõike hoolimata sellest, et võib olla ei muuda see midagi......samas kui sisaliku tee pidi kivile jälje jätma, äkki siis muudab see rohkem kui esmapilgul arvata võiks. Minu elu see näiteks natuke muutis, killuke usku, et inimesed hoolivad on ju päris hea tulemus.
No kas ühinesid nendega ja andsid oma panuse maailmaparandamiseks? :)
ReplyDelete