Südame metsad

Oma ameti tõttu olin raamatust teadlik juba jupp aega, kohe selle ilmumisest peale. Ja mingi aeg figureeris nimi isegi lugemislistis. Aga, aga, aga siis jäi kuskilt näppu või silma alla arvustus mis mu huvi oluliselt kahandas ja nii see jäigi. Maailmas on hulgaliselt häid raamatuid ja seega pole pointi vägistada oma aega ja vaimu mitte nii õnnestunud šedöövritega. Paraku või pigem õnneks sai mul päälinnas külas olles lugemisvara otsa, et võib-olla jama raamat on parem siiski kui mitte mingi raamat siis nii ma asja käsile võtsingi. Ei kahetse. Kuna mu ootused olid antud teose puhul enam kui madalal siis ilmselt ei olnud keeruline reitingut tõsta. Lugu ikka nii nagu fantasyle kohane, eriti viimasel ajal - kelte, haldjaid, haldjalaadseid, kujumuutjaid jms. jooksis küll ja üpris nauditavalt. Samas, mis mulle ei meeldi oli see, et häbiga tunnistan oma võhiklikkust hispaania keele vallas jäi mulle n protsenti juttu eelpool nimetatud põhjusel täiesti arusaamatuks. Mingi aja peale tekkis küll aimdus, mida ühe või teise sõna alla mõeldi, kuid pikemad sõnadest koosnevad moodustised jäid endiselt tumedaks läbitungimatuks maaks. Ja teine koht, mis minu jaoks oli tõsine pettumus oli paljukirjutatud-lavastatud jne stseen hea ja kurja võitlusest. Kuidagi selgelt liiga lihtne oli see nali erinevate tegelas- ja süžeeliinide taustal. Et võtan aga oma brujera (sorry kui valesti sa, mul ei ole raamatut kontrollimiseks käe pärast) kokku, keskendun ja koletis laguneb tolmuks. Samas ma ise ka ei tea, mis seal oleks pidanud olema teisiti igal juhul see kuidas asi lahendatud oli, polnud minu teetassi vääriline.
Aga muidu julgen soovitada küll. Olen aegade jooksul ka hullemaid ja igavamaid näinud.