Puugid pidid olema sellised kolekavalad elukad, et suudavad jälitada oma ohvrit kuni 20 m. Ilmselgelt ei saa jälitustegevusest juttugi tulla kui ohver on liikumisfaasid, kuid näiteks marja- või seenekorjamisfaasi puhul võib asi õnnestuda ju küll. Seega igapäeva õudusfilm, kus teadmatu peategelane kükitab põõsas (mis ta seal täpselt teeb pole oluline, ütleme, et korileb) ja ümber tema tõmbub järjest koomale peategelase jaoks esmapilgul täiesti hoomamatu mustadest putukatest koosnev piiramisrõngas. Filmiversioonis võiks selle koha peal mängida järjest üles pinget kruttiv muusika. Õudus on haripunktis, pinge viimase vindini kruvitud kui ohver tõuseb püsti ja liigub paar sammu edasi…. Kordub esimene vaatus.
Ma vist loobun metsas käimisest.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Ülinunnu raamat neile, kes väldivad kokkupuudet negatiivsega. Kõik, mis vähegi halb jääb raamatuski minevikku ja ees on helge sõprust ja a...
-
Natuke ka luulejuttu. Kuna Jaan Pehk on lähtudes markantne kuju igas võimalikus mõttes siis ei saa tema luulekogust samuti mööda minna. Algu...
-
Noh kas just lustlik aga väga seksirohke küll. Tähelepanu puritaanlikele inimestele mitte soovitatav. Ok üldse mitte kellelegi soovitatav. T...
-
Murakami raamatud on nagu väga veider šokolaadikarp. Jube raskelt läheb, no ei õnnestu hommikukohvi kõrvale seda lugeda. Raip nõuab süvenemi...
Hitchkoki "Lindude" järg - Vaiga "Puugid".
ReplyDeleteOleks põnev lugemine :P